Ehk kuidas Grete, Lizeth ja Eero Kongosse sõitsid
Alustasime oma reisiga Eestist. Pärast pikki päevi koosolekute pidamist, arutamist, kas üldse tasub Kongosse sõita, otsustasime, et ostame viimasel hetkel piletid (17ndal aprillil- lend algas 20ndal) ja vaatame, mis saama hakkab. Viisad lubati meile piiri peal anda, kuid polnud ka selles päris kindlad kas viisad meid ikka piiripeal ootavad. Elame näeme.
Ka eripagasi transpordiga polnud kõige kergem. Helistades kümneid kordi erinevaid lennufirmasid läbi, saadeti meid ühe firma poolt teise poole ning teise poolt esimese poole. Olime surnud ringis ning lõppude lõpuks lootsime vaid selle peale, et küll lennukis ruumi on ja küll asjad peale pannakse. Meie asjad nüüd nii rasked ka ei ole.
Kogu lennutrall on olnud väga intensiivne, lisaks oleme mõlgutanud reisi eel mitmeid kordi mõtet, et mida me sinna Kongosse ronime,
kui midagi üldse kindel ei ole.
Aga siin me oleme, lõputute lendude peal, ootamas Kongo piiri, et teada saada kas meil ka päriselt ikka viisad on?
/ Tallinn-Helsinki-Stockholm-Addis Ababa-Brazzaville/